Hää on, kui hästi tantsid, parem veel kui paigal püsid.
Liikumine – hää;
Paigaolek – pähh.
Tõnu: veebiruum
Veebileht kujutab endast autori (minu) katsetust: kutsuda diskussioonile Teadlasi, füüsikuid.
Veebileht kujutab endast autori (minu) katsetust: kutsuda diskussioonile Teadlasi, füüsikuid.
Hää on, kui hästi tantsid, parem veel kui paigal püsid.
Liikumine – hää;
Paigaolek – pähh.
Tõnu: veebiruum 
Ikka ja jälle kohtan oma sellekohaseis arutlusis kas siis ilmseid vöi varjatuid ölakehitusi: aga milleks?
Vastus peitub, nii imelik kui see ka pole: sealsamas – lihtsustuse ilmsuses.
Vaatlemegi “seda lihtsaimat”: ühtlast sirgjoonelist liikumist “meie” sihil: nii nagu Galilei selle ju algseltki esitas.
Mis möte peaks olema nüüd siis “korrutada” esitatud teisendusi mingi kordajaga, Lorentz-faktoriga?
Kas selleks, et “seletada” hilisemalt sissetoodavaid teisi ruumimöötmeid? – kuid see oleks ju vähemalt rumal pöhjendus – otsitud ja kaheldav. Lihtsast, otstarbekast liikumise kirjeldusest moondub äkitselt aeg ja pikkused lühenevad…?!
Tegelikkuses – ei ole Galilei teisendustes ühtegi viga faktiliselt täheldatud! – nûÜd juba üle saja aasta!
“Hämamised” elementaarosakeste “eluea pikenemise” ümber – on apooriline loogika “tagurpidi-kausaalsuses”.
See, et kiiruse v ristsiht muutub risthomoteetselt nimelt märgiti (+,-) – näitab, et kiirel liikumisel on lihtsalt liikuva osakese enda loomusesse sulanduv nii reaalne (Cartesiuse kohaselt I. veerandi) kui ka virtuaalne loomus > otsese viitena kvantmehhaanilistele efektidele.
Tore ju!?
MeeldibMeeldib