TONU Otstarbekusest filosoofias
Braani- ja stringiteooria – Einsteini peegelduskatses,
Poincare` Abeli ryhmas, liikumisteisendustena.
1. Alljärgnev
tugineb: Liikumisteisendustele, mis on autori poolt aastakymneid väljapakutud diskussiooniks,
kuid mida nö.akadeemilised ringkonnad ei ole pidanud vajalikuks vötta kaalumiselegi;
: syva-arusaamale hulgateoreetilisest nöudest aksiomatiseeritud arutlusel elementide ja formaliseeritud
tehete hulga operatiivsele alluvusele – valiku aksioomile – nende olemasolunöudele;
: teleoloogilisele nägemusele maailmaruumist, ilmaruumi ja monaadi vastastikuses söltuvuses nende olekust –
nende oma- ja vastastikuses liikumises, samuti kui elementide ja nende koosluse suhtelises energeetilises olekus.
2. Esmalt pyyan kooskölastada iseenda teleoloogilisest maailmavaatest tuleneva nägemuse – Galilei-Newtoni liikumisteisenduste viimisel ruumilisele kujule, eukleidilisele geomeetriale, milles hypoteetilised “syndmused” Minkowski pseudoeukleidilises geomeetrias – on asendatud relatiivsetes ruumides olemasolevate objektide ja nende suhete vaatlusele.
Eristan nö. esimese tasandi suhet – kui relatiivses ruumis asuva ( “mahtuva” ) elementide hulga statsionaarset seisundit -teisesest suhtest, mis kujuneb elementide omavahelisest liikumisest nendele vastavais relatiivseis ruumides, ja
normatiivsetest suhetest, mis on tingitud olemasolevate elementide olekuga (siseenergia, orienteeritus, jne.).
3. Vajadus:
Miks siiski arutlen selles 100-aasatataguses ruumivaatluses, kui juba aastal 1905 – oli välja töötatud teooria,1)*
// “Fizitsheskij entziklopeditsheskij slovarj “, MOSKVA, 1984, lk. 509. //
millekohaselt elektroni relatiivne liikumine “meie ruumis” – oli lahtimötestatav elektroni trajektoori “lähenemisena”
vaatlejale ja elektroni enda “kokkusurumisena” tema liikumise ristsihis. ?
// “… kui tunnistada elektronide elektrodynaamika Lorentz-varianti ja Poincare´pakutud elektroni mudelit,mis surutakse kokku eetri alalise röhu poolt, saab kompensatsioon olema täpne ja relatiivsusprintsiip,möistetav kui vöimatus avastada liikumist eetri suhtes, on täidetud.”//
Sest nn. Lorentz-teisendustele tuginev erirelatiivsusteooria oli ja on kyll sobitatav matemaatiliselt Minkowski pseudoeukleidilisse maailmaruumi, koos nn.”syndmustevaheliste” intervallide eukleidilise käsitlusega neljadimensionaalses Poincare` ryhmas, milles neljandaks möötmeks kujutletakse endile ette mingit imaginaarset “ruumilist(?) vahemaad kahe syndmuse vahel”. Samas me ei saa ettekujutada mingit “syndmust”, kui see ei toimu olemasoleval kehal.
Sest erirelatiivsusteooria muudeti heuristiliseks, vastuväiteid vöi kriitilist vaatlemist mittelubavaks, apooriliseks.
Sest aegruumi taoline imaginaarne eshatoloogia “sobis(-b)” imehästi vöimutseva neodarwinismiga, andes nö. “uususundliku ilmavaate”, mis vöimaldab siiani fanaatilisi maailmaparanduslikke liikumisi, olgu selleks siis eugeenikaliikumine, oma-usundi- hullus, terrorism vöi antiterrorism.
Sest nimelt otstarbekuse kaalutlustel – on möistlikum seada aegruum söltuvusse, ruumi möötva signaali v ja selles ruumis meile antud kiiruse c kohaselt, – kahest ruumidimensioonist, mitte aga pikkusest kiiruse v sihil ja ajast endast.
( Kui on juba eeldatavalt vajalik teooria seletamiseks muuta kahte parameetrit, tuleb teha seda “lihtsamalt” – andes kooskölalise relatiivse kuju kahele, kiirusega v ristuvale, ruumidimensioonile y ja z , seostades nii ruumimöötmed kui suhtelises kiiruses v omavahel liikuvad taustkehad – nende kehade signaaliga möödetavate relatiivsete ruumidega.)
4. MUDEL
Vaatleme Einsteini poolt esitatud peegelduskatset 2)* ruumilisel kujul:
Tõnu: veebiruum 