Presidentidest

Presidentidest.
Arvamus
Naljakas, jah, kuis poliitiline infantiilsus võib haiglases ambitsioonikuses moonduda: teada-tuntud faktina, et mistahes ajaloo “kordamine” – saab muutuda ainuüksi farsiks.

Eesti Wabariik OLI demokraatlik riik, kuni vapside (vabadussõdalaste) ilmse ja ülekaaluka võiduni üleriiklikel valimistel. Selliseks puhuks “olid valmistunud” bürokraatlikud vöimustruktuurid, kellel oli kaotada liialt palju. Vapsidel sellised struktuurid puudusid. Killustatud “rahvamassina” oleksid nad vast peale valimisvõitu pidanud hakkama looma “oma” võimu-vahendeid. Kuidas oli aga “betoneerunud” Võim? ehk: mil viisil saavutas võimustruktuur diktatuurile sobilikud vahendid ja “seadustuse”?

01. detsembri mäss 1924. aastal. Ajalooliselt kirjeldatakse seda kui ülestõusu!? Kas see ikka oli nii? Tollal töötasid mu isa ja ema Toompeal ning järgnevat kirjeldan oma ema sõnutsi.

Peterburg-Tallinn RONGIGA olid Balti Jaama sissesöitnud “kotimehed” – tollal tavaline pilt Venemaa näljahädalistest – nii et midagi “erakordset” selles ei olevat nähtud. “Vallutuse fiasko” oli aga juba algselt “sisseprogrammeeritud”: koheselt lasti maha jaamas korravalves olnud süütud militsionäärid; korrapäratu tulistamine oli aga kuulda nii all-linnas kui Toompeal. Mu isagi oli (ema sõnutsi: naiivsena!) laskunud mööda jäätunud Patkuli treppe – uudistama erakordset. Üksikute, veel kostvate, laskude taustal sebisid ringi ehtsad “bufaikades” vene keelt räuskavad kotimehed, relvastudes käigult pikkade vintpüssidega. Asi oleks tundunud koguni anekdootlikuna, kui maas poleks näha olnud lebama jäetud ohvreid. Tagantjärele on palju targutatud sellise ofensiivi “vigadest” ja organiseerimatusest, kuid rahva seas (leinast hoolimata) levisid visad kuuldused provokatsioonist – võimustruktuuride konsolideerumiseks. Täiustati/tugevdati sisekaitset – ja President sai Kõrgeimaks Ülemjuhatajaks. Kõik see saigi 40-ndate Eesti Riigi huku alguseks!

Praegune EV President tegi aktuaalselt vajaliku sammu: nõrgestas taas presidentaalset võimu, andes endalt Ülemjuhataja õigused! Minule oli selle sammu vajadus koheselt nähtav, kahjuks mitte paljudele. Siiani kõlab populistlikke hüüatusi: “Kõik võim Presidendile!”, varjates selle mõtet hämara loosungi taha “Presidendi otsevalimistest”?! Hr. T.H.I. aga ilmselt tunnetas: kohaliku vastasseisu mistahes provokatiivse mässu ohtlikkust – ja Riigi haavatavust sellises üleskutses, mil Presidendil on “erandlik ülemvõim”!?

“Naljakaks” – halenaljakaks – teebki siinjuures Indrek Tarandi osalus sellises, fabritseeritud, valimiskomöödias! Kellena Ta esineb siinjuures? Kas Tal on Tema valinud inimeste mandaat?! Ei ole. Kas Ta esineb Keskpartei nimel? Ei. Seega Tal puudub valimisteks nii programm kui toetajaskond – soov vaid provotseerida järjekordset (ajakirjanduslikku?) poleemikat DEMOKRAATIAST. Põhiseaduslikult on paika pandud: Presidendi VALIB – RAHVA POOLT VALITUD ESINDUSKOGU! Diskuteerida võib (ei pea!) DELFIS, fb-s vm. – minupärast või Tallinna TV-s – kuid jätku hämamine!