Vähemuste vähemusest

Vähemuste vähemusest
Arvamus
Vaatasin eileõhtust “Vahelevõtjat” – narsin nabani, kuid siis jäin mõttesse: miks ei naernud minuga koos vaatav “puberteedi-eelne” tütretütar? Küsis vaid, kas need “kondid” ikka tõelised on. Arvasin, et vast on mulaaz*id?!

Süz*ee.

Psühhopaadist ema ja turvamehest poeg tapavad valikuliselt rikkaid abituid vanureid, kasutades selleks ema “sündinud soovi – inimesi aidata” ja poja juurdepääsu nii vanurite taustauuringuiks kui “jälgede peitmiseks” hilisemas uurimises.

Naljast, mida mina naersin.

Vahelevõtja on nii loodud isikuna kui seriaalina üpris huvitav, näidates ikka ja jälle juba kord sooritatud kuriteo hävituslikku mõju teostaja isiksusele ja mõtteilmale, mille uurija küll koheselt intuitiivselt “ära tabab” – kuid on kohustatud ka tõendama. Selleks “laskub” uurija ülekuulatava tasandile, justkui vennastudes temaga, ning alles lõpus, püändina, annab hävitava löögi. Senimaani oli “vahelevõtjaks” vaid naisuurija – edukalt ja, vaat et pea rutiinseltki, “tillist tõmmanud” nii mõndagi kavalpead.

Seekord on olukord aga muudetud sedavõrd groteskseks, et naisuurijal laskuvad käed abitult rippu: asitõendid on pahatahtlikult rikutud, kuid ainus tunnistaja, endine uurija, on “muutunud kõlbmatuks” – esinemaks kodanlike vandekohtunike ees – ta muutis end “naiseks”. Vähe veel sellest: ta muutus – “lesbiliseks naiseks”!? Naerukoht: “Ega siis inimene ise ei muutu, kui end füüsiliselt muudab; ega ma siis ainult naisena end elu aeg ei tundnud, vaid ma olin juba mehenagi lesbi!?”

Naljast relvana.

On üldtunnustatud tõde, et “nali tapab”. See kehtib eriti”väärikuse” ja väärikate kodanlaste peal, kes on saavutanud mingi “positsiooni”. Eriti ja eraldi on nali aga tappev poliitikule, kes töötab mingis riigiametis. (Läänes on näiteks prokuratuurgi valitav.) Naeruväärseks muutunud poliitikut ei võeta enam tõsiselt (millega ma ei püüagi väita, et neid ülepea peaks tõsiselt võtma!) – seetõttu on nad sunnitud kas ise lahkuma või nad vallandatakse.

Vähem on vaadeldud nalja rolli poliitpropagandas või siis nö. populistlikes sisendeis, “rahva lollitamisel”. Poliitikutega on asi selge: naeruvääristada vastasparteid ja selle liikmeid. Kuidas aga lollitada rahvast, jäämata ise tolaks? Vaat siinjuures saavutaski see süz*ee oma teravmeelseima “töövõidu”!

Moraalituse sund-propaganda EL poolt:

On üldteada tõde, et “loodus tühja kohta ei salli”. Seetõttu ongi jäänud kõige haavatavamaiks need rahvad, keda ajupesti aastakümnete vältel selle “võitleva ateismiga”, hävitades viimasedki riismed rahva vaimsusest ja idealismist. Nõrgimaiks said Lutheri ja Kalvinigi poolt kaasa-haaratud rahvad, kellede jaoks Jumala Sõna võis tõlkida ja tõlgitseda juba kes-tahes, kel vähegi viitsimist oli. Eesti näiteks suisa uputati üle Soomes tõlgitud Piiblitega, millede sobimatust meile näitab juba see, et neis “Issand” on asendatud kupjaga, nimetusega “Isand”?! Ainsaks erandiks oli ja on jäänud katoliiklik Poola. (Kuid see ei ole praegu asjakohane.)

Tolerantsuse nimetuse all püüab Euroopa meid õpetada, aidata ja suunata: Raha peab olema üks; neegreid peab sõimama “mustadeks”; moslemeid/muslemeid ei tohi ülepea mainidagi ehk “Allahi nime ei pea sina suhu võtma!”; vaja on tuua tänavaile alasti libud, punased ja lillad; me ei tohi kordagi kaitsta omaenda rahva tava-arusaamu, teadlikkust, maailmavaadet ja moraali, ei suusõnal, ajakirjanduses ega Internetiski – saamata kas noomida või karistadagi E-Volinike käest, kes välismaiste järelvalvaja-kupjaina meile kukile on toodud. Nii ametiasutustes kui ajakirjanduses. Poliitpropaganda – meie moraali hävitamiseks – süveneb.

Loodan, et käesolev satub kellegi ajupestud kupja silme alla: andes laiema kõlapinna siis juba RAHVUSLIKU EETIKA PINNAL VÕITLUSEKS!

Vaat nüid, mis sai sellest muhelemapanevast süz*eest, kui seda sügavuti vaatlema asusin?! Polegi nii naljakas ühti!