Tõnu Eevere

Minu vestlus Newtoni ja Galileiga.
Unerähmas silmil kuulsin, kuis keegi kutsus mind. Läksime.

Taamal mäekünkal nägin lehtlat, kus jookide ja puuviljade taga istusid kaks taati. Üks puhta kiilas, teisel mustjas juustepahma all veel süsine habe. – Kombed, kombed! – sosiskleti mulle kõrva ja niisiis valasingi meile kõigile kuldselt sädelevat jooki ja tervitasin taate. – Istu, Tõnuke, ja jutusta: mis sind siia tõi? –  – Unelmais kõnnin siin, vägede väel. Vestlusele toodi. Ma arvan, et sina oled Isaac ja su sõber Galileo?! –  – Kas näed, kui taiplik teine, muheles Isaac.

– Ütelge nüüd ausalt: mis ja miks on teile – Absoluutne Ruum? Kui relatiivsusprintsiibi kohaselt võib ju mistahes relatiivne ruum (inertsiaalsüsteemina) – see olla?

– Ei, päriselt ei saa, mu sõber, kostis Galileo. Mistahes liikumine (ja paigalseis) peavad ju olema kuskil hõlmatud. Vaid Absoluutses Ruumis (AR) me saame kujutleda mistahes liikumisi ja eraldi veel näiteks kaht omavahel relatiivses liikumises olemasolevaid kehi. Ärgem unustagem, et Ruum peab hõlmama ka Cartesiuse koordinaadistiku enda, olgu või meie kujutlusis.Me ei saaks ju mõtteiski vaid minna – ja vaadelda kaht erinevais kiirusis keha, arvutamaks nende omavahelist kiirust. Me lihtsalt peame ju kuskil olema, kust vaadelda.

– Jah, te valisitegi ju, Vaatlejale kõige mugavama koha, nii et relatiivne kiirus v asuks ühe keha liikumise trajektooril ( ja selle keha koordinaadistikus x-teljel). Ning Zenoni hämamise tarvis te liitsite/lahutasite (alghetke asukohast x) selle liikuva parameetri vt. Siinjuurde tekibki meil uus apooria:  milles x on mõõdetud ruumilistes vahemikes, x` kuid saab sõltuma ka relatiivsest parameetrist vt?! Hääkene küll, et teil polnud (veel) mingit kindlat signaali c, kuid kas poleks selleks kõlvanud siis mistahes kindel kiirus z, millega oleks (mõtteliselt?!) olnud võimalik määrata x-i ruumiline dimensioon (andes nii x kui ka vt jaoks ainult ruumilised mõõted)?

– On tõsi, Tõnu: me mõtlesime sellest, kuid… . Kuid üldisuse huvides me loobusime sellest, sest meil tõesti polnud ühtki arvestatavat (kindlalt ühtset!) signaali ja selle kiirust. Kas tahad väita, et teisendused kehtiksid ka mistahes teisel signaali kiirusel? – hüüatas Isaac.

– Aga on ju nii, et Galilei teisendused kehtivad (kui ruumiliste vahemaade mõõdud!) – mistahes vahemike kohta, kui see vahemik on mõõdetud kui x = zt ! Teisendused oleksid siis kujul:       (zt)`= zt((1 – v/z); Ja “sündmuse kaugus vaatlejast z* avalduks kujul: (zt)*= zt/(1 – v/z).” Kusjuures viimane seos (funktsionaalsena!) – näitab nimelt seda kaugust Achilleusest, kes laseb noole (kiirusel z) Kilpkonnani, kes asub alghetkel Achilleusest mõõdetud kaugusel zt (Kilpkonna liikumiskiiruse v sihil, ehk teljel x).

– Tõnu, mine maga end kaineks! Laseme jumalate joogil veel voolata – ka hoome on päev! Arvas Isaac, juba hämarsilmil.

Kaua ma seal täna olin, ei mäletagi enam.

Advertisements

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s