Isiksuse kahestumisest.

Dialoog Tonu(T) ja Tõnu(T’) vahel Ilmavaatelisis küsimusis.

T’: Arvan, et erilist sissejuhatust pole meil vaja. Mina esitan enda nägemuse, seejärel sina.

T: Tore on.

T’: Väidan:

et on olemas Absoluutne Ruum ja Aeg;

et Absoluutne Ruum (AR) mahutab endas erinevais olekuis ja kõikvõimalikes seostes olemasolevaid hulki, koos enda elementidega;

et Absoluutses Ajas (AA) ja AR-s saab vaadelda olemasolevaina Relatiivseid Ruume (RR), millest igaüks mahutab mingi mittetühja hulga mingis kindlas seoses olevaid elemente, antud juhul konkreetse seosena: omavahelises relatiivses kiiruses 0; igas RR-s eraldi kehtivad AR ja AA postulaadid; RR koos mittetühja hulga elementidega nimetame Inertsiaalsüsteemiks (I).

T: – Proovin nüüd “tõlkida” sinu poolt postuleeritut “inimkeelde” (paranda vajadusel!).

Siinjuures kujutad sa AA – kui “ühtlaselt ja jagamatult voolavat ühesuunalist aega”, pöördumatut, kuid mõtteliselt vaadeldavat mistahes alghetkest. Mõtlen siinjuures mingit Vaatlejat, kes saab liikuda AR-s, määratledes Ise oma alghetke asukoha AR-s. Vaatlejat, kellel on võime mingi Signaaliga (S(c)) mõõdistada AR-i (tema enda määratletud koordinaadistikus).

Ilmselgelt mõtled sa AR all Newtoni poolt esitatud Absoluutset Ruumi, milles on määratletud Cartesiuse ristkoordinaadistik; selle alguspunkt O(0;0;0) ja orientatsioon, – olemasolevana.

AR olemasolu kinnitad sa (vähemalt) ühe konkreetse objekti (mingi hulga elemendi) olemasoluga, millel Vaatleja (V) “võib end kujutleda” – määratledes/mõõtes seda AR-i, temal käepärase signaaliga S.

Postuleerituna esitad ka “kirjelduse”: AR mahutab endas erinevais olekuis ja seostes RR-e, mõeldes selle all ilmselt “ruumimudeleid, mis liiguvad üksteises koos oma elementidega, niikui inertsiaalsüsteemid”.

Küsimus: Näib, et eelnevaga oled näidanud AR ja AA piisavuse, kuid siinjuures peaks näitama ka nende tarvilikkuse, koos esitatud “komplekti” täielikkusega?!

T’: Üldkujul on sul õigus, kuigi ma ei näe selles “tavaselgust” rohkem kui minu esitatus. Mahutavus – kui näiteks erinevate gaasiliste/vedelate keskkondade omavaheline “läbivliikumine” – on piltlik. “Olemasolu” on vaja veel täpsustada: niipea kui on olemas üks element – on olemas AR, “millele saab paigutada Vaatleja!”

Tarvilikkus tuleneb: vajadusest “vaadelda RR-i selles AR-s” kui “mingis olekus AR suhtes (seosena) – ja omavahelises seoses – olemasolevate elementide vahel“. Esitangi siinjuures (omatõlkelise) versiooni Valiku aksioomist N. BOURBAKI esimene raamat HULGATEOORIA, MIR, MOSKVA 1965, lk.377.         =    10. Olgu R{x, y} vastavus/seos mingi hulga E üldise elemendi x ja mingi (mitte tingimata erineva) hulga F üldise elemendi y vahel.Kaks järgnevat lauset on ekvivalentsed:

    ” milline ka poleks x, on olemas (eksisteerib) selline y, et R{x, y} ”                                                     

ja

    ” on olemas (eksisteerib) selline hulga E teisendus f hulka F, et iga x jaoks kehtib R{x, f(x)}. “

   Sellise ekvivalentsuse kinnitamist nimetatakse Valiku aksioomiks (või Zermelo aksioomiks). =

T: Tean, et nn. Valiku aksioomile tugineb enim-väljatöötatud matemaatilise aksiomaatika aparatuur, kuigi, on ka mudeleid, milles (tõsi, keerulisemalt) saadakse ka ilma sellew aksioomita läbi. Jätkates aga sellele toetumist, peaksime seda ka keeleliselt (eelnev oli matemaatilis-intuitiivne!) lahtimõtestama. Lihtsamalt:

“Väide, et iga x jaoks mingist hulgast E “leidub” (on olemas, eksisteerib) mingi element y mingist teisest hulgast F – on samaväärne väitega, et “leidub” selline teisendus (kõnekeeli: ruumiteisendus!) f, nii et f(x) = y, niipea kui f{E} = F.” Hulkade teisendus – on kõnekeeli “halb väljend”, parem on arutleda Ruumide (mis mahutavad vastavalt E ja F) teisenemisest (näiteks relatiivsete ruumide homoteetsusest teineteise suhtes vm.)

…………….. jätkub.

Mööndus, et E ja F “ei pea erinema” – taandub nö. automorfismi (hulga teisendus iseendasse) hulka; isomorfism – on teisendus “E teiseneb F-ks” jne.

 

 

 

Advertisements

One thought on “Isiksuse kahestumisest.

  1. Tõnu (T’) ja Tonu (T) näivad olevat üksmeelsed – lugeja lollitamisel?!
    Päriselt nii see siiski ei ole. Üksmeel kehtib nö. formaliseeritud “liikumise” kui seosesideme lahtimõtestamisel ja nii objekti enda kui seose olemasolu eksistentsi ekvivalentsis (kui samasuses). Erinevused ilmnevad koheselt, niipea kui T’ hakkab samastama matemaatilist apratuuri – reaalsusega, millest T-l on erinev nägemus.
    T’ väidab, et “seos” on meile “antud”, näiteks “kiirustega”: signaali kiirus c ja objekti kiirus (relatiivsena vaatleja suhtes) v, mis muudab “liikuva relatiivse ruumi RR” – homoteetseks, homoteetsusteguriga 1/L, milles L- on nn. Lorentz-faktor.
    T näeb “vajadust” – anda “olemasolule sügavamalt mõtestatud tähendus”, mis ei oleks üksi “antud”, kuivõrd oleks seotud ka mingi reaalselt (füüsikaliselt seletatava) olemasoleva funktsionaalse seosega.
    Sellal kui T’ teooria – on “tagasiminek” 1905-ndal aastal väljatöötatud nn. elektroni kinemaatikateooriasse (Lorentz ja Fitzgerald), püüab T lahtimõtestada selles e-teoorias peituva põhilause /”e liigub täpselt selliselt, et ei ilmneks tema liikumisest tekkida võivad efektid!”/ – olemust.
    Piltlikult väljendudes: T’ näitab matemaatilist ruumiteisendust (et kehtiks nii e kinemaatika kui ka ruumi eukleidilisus!); T aga väidab, et “niipea kui e eksisteerib, liikumises – “e – TAHAB liikuda selliselt, et Vaatleja ei saaks seda mõõdistada (rikkumata vaadeldava ruumi eukleidilisust).
    Nimelt siin tekibki “vajadus”: anda OLEMASOLULE – funktsionaalne (toimiv!) MÕTE.
    Ekspromt: “e” (või mistahes olemasoleva objekti) – olemasolu peab saama lahtiseltatud “teatud piiridest alates” (näiteks relativistlikud kiirused; interakteerumis-võimelisus; või koguni relatiivne trajektoor).
    ………….. jätkub ikka

    Meeldib

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s