23. veebruar.

Ma ei püüagi väita, et alljärgnev poleks nagu seotud 24. detsembri mässuga.
On ikka.

Kuidas ma esimest ja viimast korda peksa sain, vene kronus.

Oli aasta 1962. Mingis hämaras tehingus (dissidendid hävitasid kutsealuste dokumendid Hiiul!) – sain ma “kokkuleppemenetluse”: et lähen Tsiviilkaitsesse. Oletasin, et see on hää.

Sattusin, kahjatsedes, Riiga, suurpataljonide kasarmuisse, kus kehtisid mulle lapsepõlvest tuntud “prisjaaga”-nõuded: alluvus ja perselakkumine. Meile, 13-le eesti poisile, anti “vastuvõtukomiteena” seeru, kes olevat olnud kuulus koguni konvoinikute polgus, mis sealsamaski dislotseerus (asus).

Möödus nädal, kui seeru leidis paduvihmase päeva – ja sundis meid roomama: mudasel asfaltil, iseenda rõemuks. Kurat, ma jäin püsti, ja toksisin jalaga oma kaaskannatajaid: Mida kuradit, kas oleme ussikesed wä?! Algul peatus üks, seejärel teine. Tõusid lõpeks kõik, mina ainsana kuivana.

“Koosolek”, seerude omakohus, peeti kasarmus. Küsimata sain koheselt tutaka (õnneks juudipoisi lapsekäest!). Täpselt sihitud löök lõi mul vere igemeist, mille sülitasin lööjale näkku. Tekkis probleem: tappa kohe või hiljem, pimedas?!

Arutlustes “unustati” mind – ja läksin 3 polgu peale kinnistatud Meditsiiniosakonda: kaebusega peksmises. Mind tohterdati, paluti oodata (kuniks Polkovnik minu väeosas käib) – ja tuldi Vastusega: “Kui ma surma ei karda, võin oma väeossa naasta – tasuks minu suhteline puutumatus, peksmise ja alanduste eest!” Sittagi – pole surma siiani kartnud, ei karda surmani! Kuid sellisena ei saanud mind edasi pidada: mind pandi jefreitoriks!? Mulle see sobis.

Eks sama “juhtus” ju selle vandetõotuse andmisegagi: mind unustati rivvi kutsuda!? /Hilisemalt sain teada ühe läti leitnandi (oma hea sõbra!) suust, et mind “oli päästnud” minu lastekodu-lapse staatus!? Kes sedagi teab?/

“Hullem” oli lugu jah, nimelt selle 23-nda veebruariga! Kui kogu NA tähistas oma “sünnipäeva” – tähistasin mina, kaasates 4-5 eestlast, venelaste esmakordset peksasaamise tunnistust Lenini poolt! Koguni Poliitosakonnas hilisemalt õigeksmõistetuna – Leeni vastu “nad” ei osanud hakata!

Püänti – ei ole! On õpetussõnad: OLE MEES!

Advertisements

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s