T`>T

Sirgliikumise efemeersusest.

Sa väidad, et nö. kokkuleppelises Koguhulgas (Aktuaalses Lõpmatuses) on võimalik “eristada” alamhulki, vaadeldes Sinu (kui Vaatleja) suhtes liikumatuid elemente, kuid – reaalset (olemasolevat) sirgjoonelist liikumist ju pole olemas (va. ehk valgussignaal – ja seegi on ju mõjutatav massidest)?

– Tõepoolest, arutlus on nimelt ju “pandud” nö. kunstlikku mudelisse, milles me vaatleme hetkkiirusi, et saaks kasutada Liikumisteisenduste matemaatilist aparatuuri. Kõver- või pöördliikumine – ei ole matemaatikasse sissetoodav – kõnesolevate hulkade määramatu lõpmatuse tõttu.

Hästi, olgem siis nendes “hetkkiirustes” – kuid siis sa ei saa ju kasutada nn. vektorarvutust, mis oleks graafiliselt piltlikum?! Või ongi see taotluslik: soovides elimineerida liikumisest mitte üksi diferentsiaalarvutuse, vaid ka “massi” otsingud?

– Võib-olla. Igal-juhul annab see võimaluse – määratleda “massi” ennast – kui elemendi/objekti enda liikumisolekut. Interpoleerides “koguliikumishulka” – kui vaatleja võrreldavat olulisust.

Appikene – jällegi üks uus mõiste?

– Unusta ära! Koguliikumishulk Ise – ongi ju Olulisus (nii “laiskus” – massina – kui ka “soovimatusena” oma liikumishulka/orienteeritust muuta!). Mistahes Vaatleja jaoks (ka Ta enda!) jaoks – saab olla võrreldavus (vahel) ainsaks hulgateoreetiliseks seoseks, millele ülesehitada matemaatilist mudelit.

Tähendab see siis: et eristad Hulga alamhulkade “sisestruktuurist” sõltuvalt – nende olulisust?

– Täpselt! Niikui mistahes füüsika-katse – on sõltuv füüsiku/laboratooriumi olemusest – on oluline liikuva objekti “ümbrus”. /Interaktsioon, vaatluslik või olemasolulik,/

Kuid, kust, kurat teab katsetatav – et sa olemas oled?

– Elementaarne, Watson: loe füüsikasõnaraamatuist (lühidaid) kirjeldusi: Lorentz` ja Poincare` 1905-ndal aastal väljatöötatud Aeglaste elektronide kinemaatika-teooria sõnastust! Elektron liigub täpselt niiviisi, et ei oleks täheldatavad tema liikumisest tekkida võivad efektid!

Seega sa väidad, et isegi “aeglane” (relatiivsusteooria mõttes) elektron teab, et sa teda jälgid?!

– Kindlasti, sõltumatult vaatluse iseloomust. Kõige iseloomulikum viga tehaksegi, kulutades meeletuid summasid – ja andes meeletuid energiatasemeid osakestele (?!) – “leidmaks” bosoneid, millede omadused on kui “12 tooli” peategelasel: olla kõigile meelepärased. Nii katsetajale kui Temast suuremale!? Nimelt energia lisamisel (mida muud see kiirendi siis ongi?) – saadakse soovitud tulemusi.

Kuid nüüd me läksime liig kaugele esialgsest teemast: sirgjoonelise hetkkiiruse vaatlemise matemaatilisest kirjeldusest?

– Õigus. See on olnud sihituslik möödakõ
nelemine

Advertisements

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s