Viited:
1. ” Füüsikaline entsüklopeediline sõnaraamat”, vene k., Moskva, “Nõukogude entsüklopeedia”, 1984, lk. 869., joon.1 (Einstein, 1905); (*)
2. Paul Kard “Relatiivsusteooria peajooned”, Tallinn, “Valgus”,1980, lk. 141-142.,seosed (33.3) – (33.10). (**)
3. Tõnu Eevere, “Galilei liikumisteisendused”, WordPress.com. (***)
Relatiivse kiiruse v “relativistlik olemus” – signaali c ja kiiruse v “võrreldavuses”.
Füüsikasõnaraamatu (*) nn. Einsteini peegelkatse väidab, et kui v ja c on “võrreldavad”, ei peegeldu valgussignaal enam mitte peegeldusseaduste kohaselt (langev nurk võrdub peegeldunud nurgaga), vaid “teatud kiirustest alates” – peegeldub langev valguskiir (signaal) tagasi piki peegelpinna normaali. Joonis 1. kohaselt saab sellist olukorda vaadelda, kui vektor v on suunatud paralleelselt peegelpinnaga – siis langemisnurk ei ole oluline ja peegeldunud signaali võnkesagedus w = k w(0), milles w(0) on signaali nö. omasagedus; w – peegeldunud signaali sagedus; ja tegur k on k = 1/L, milles L on nn. Lorentz-faktor (-tegur).
(**) väidab, et piirnurgaks, millest alates peegeldunud signaal “jääb negatiivseks (Doppleri ristefektina)” on seos k = 1 – (v/c)cos(a(0)), milles k – on eelnevalt kirjeldatud tegur. Arvutame cos(a(0)) juhuks kui näiteks v = (4/5)c (NB! Olemasolu-nõue!). Leiame, et kui v=(4/5)c, siis nö. piirnurgaks on cos(a(0)) = 1/2, mis täiesti reaalne.
(***) kohaselt saame vaadelda (*)joonis1. kui projektsiooni y muutu: y`= ky. Ühtlane sirgjooneline translatoorne liikumine on kirjeldatav tasandil xy, kuid “mudelina” võime vaadelda (ka) koordinaadi z muutumist: z`= kz. Sellekohaselt võime vaadelda (mudelina) nö. tasapinna xy “pööramist aberratsiooninurga a`võrra”. Teguri k duaalsusest (märkidega (+,-)) – saame väita, et “pööre” võib olla nii “parempidine” (paremakäeline) kui ka “vasakpidine”. Sellist valikut võib nimetada “relatiivse ruumi orientatsiooniks”.
Valisime kiiruse v suuruseks (4/5)c, millest (***) kohaselt y`= ctcos(a`) = k ct cosa = (3/5)c; Kui valime v = (3/5)c, siis y`= (4/5)c; (Tähelepanelikumal vaatlusel näeb lugeja, et olen valinud meelega nn. Egiptuse kolmnurga, kaatetitega 3, 4 ja hüpotenuusiga 5.)
