Maeterlinck ja vastasseis.

Absoluutsest ruumist.

” Kust tuleb see segadus, mida ma niiviisi sõnastasin? Ma ise ei tea sellest midagi. Ta näib mulle inimlikuna ja tarvilikuna, see on kõik; ega oskaks ma anda teisi põhjendusi peale tundeliste põhjenduste. Kuid tundelised põhjendused on mõnikord kõige vähem põlastatavad. Ja kui ma saavutaksin mäeharja, kust see seadus ei paistaks mulle enam kasulikuna, siis kuulaksin salajast vaistu, mis käsib mul mitte peatuda, tõusta veel, kuni silmaksin uuesti kogu ta kasulikkust.”

lk.25, Maurice Maeterlinck, “Tarkus ja saatus”.

Advertisements

One thought on “Maeterlinck ja vastasseis.

  1. Inertsiaalsüsteemide, kui hulkade, teisendused.
    Tõepoolest. Esitanud omaenda kontseptsiooni Galilei ruumiteisendustest – näis mulle Lorentz-teisendus absoluutselt vastuvõtmatuna, ebakasulikuna.
    Analüüsides kuid kaugemale, püüdes leida nende sünteesi, nägin, et seda probleemi tulebki vaadelda “kõrgemalt” – seisukohast, milles mõlemad meetodid oleksid otstarbekohased, et neid seejärel taas vaadelda ja võrrelda, sest “töötab” ju ikkagi siiani Lorentz-teisendus, pea tõrgeteta.
    Olgu meil Galilei teisendus sihil v, paigutatuna x-teljele, vaadeldav inertsiaalsüsteemis, mis sisaldab omavahel liikumatuid elemente, hulgana E. Mingi “koht” P selles ruumis avaldugu kui r = ct, vastavate koordinaatidega inertsiaalsüsteemis E{ctcosa; ctsina;). Ühtlane sirgjooneline liikumine “mahub” vaadeldavana tasapinnale xy. Sellekohane Galilei liikumisteisendus kiiruse v sihil avaldub: x`= ctcosa – vt; y`= ksina`; milles me (esialgul) k suurust ei tea. Kuid teame, et eukleidilises ruumis kehtib seos: r`r`= x`x`+ y`y`; Vaatleme teisendust: r`= f(ct) = ct(1- (v/c)cosa).
    Näeme et k on suurus k = 1/L, milles L on nn. Lorentz-faktor (-tegur).
    Olgu meil mingil alghetkel eelkirjeldatud “kohal P” mingi teise inertsiaalsüsteemi E` element P`, mis liikugu E-s relatiivse kiirusega v.
    Võime väita, et seos f(P) = P`määrab üheselt vastavuse f(E) = F, kui f=1-(v/c)cosa; [Koordinaatides tasandil xy: x`= xcosa – vt; y`= ky = k(ctsina);]
    Võrreldes saadut Lorentz-teisendusega, näeme, et kehtivad seosed:
    f{E} = F; L{F} = H, milles H on nn. Lorentz-teisendustega määratletud Inertsiaalsüsteem H.
    NB! Olen näidanud, et seos f on funktsionaalne, st et kui g = 1/f, siis
    g{F} = E. Ettevaatlikum peab aga olema nö. liitfunktsiooni g[(1/L){H}] rakendamisega ja selle pöördfunktsiooni kasutamisega, nende kasutamisel tekkiva igakordse vajadusega teisendatavate elementide olemasolu kontrollil (Vt. nn. Valiku e. Zermelo aksioomi!). Vajadusel on see võimalik, kuid pean seda otstarbetuks.

    Meeldib

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s