Lorentz-teisenduste võrdlus Galilei ruumiteisendustega.

Lorentz:  r = ct;  r`= ct( 1 – (v/c)cosa)L;  Cartesiuses:    x`= (ctcosa – vt)L; y`= y;

Galilei:  r = ct;  r`= ct( 1 – (v/c)cosa);   Cartesiuses:   x`= ctcosa – vt;    y`= ky, milles k = 1/L.

Võib tekkida küsimus: miks? – seda vaja on?!

Kuid sellepärast, et Lorentz-teisendused ei anna mõistlikku vastust: miks peaks relatiivne kiirus v andma signaalile c nn. Doppleri ristefektina Hubble`i punanihke (pärast teatud kiirusi ja kaugusi, mil pikiefekt enam pole oluline, näiteks suurtel kaugustel)?

Kuna Doppleri ristefekt avaldub kujul: w` = kw; – on selline vaade ilmselge. ( L – Lorentz-tegur; k = 1/L)

Advertisements

2 thoughts on “Lorentz-teisenduste võrdlus Galilei ruumiteisendustega.

  1. Enamgi veel: Lorentz-teisendused ei anna mitte mingeid selgitusi MIKS on nn. Lorentz-tegur (+,-) märgiline – meil on seda k`= ky ?
    Otseses tõlgenduses aga tähendabki mingi läbimõõduga osakese (elektroni) “läbimõõdu hajutatus” (mõlemale poole x-telge): selle osakese “lainelisust”, st. selle osakese liikumise kirjeldamis-võimalust lainefunktsiooniga (ka: tõenäosuslainega jm.).
    Analoogiline muster on toodud kaasaegseis nn. stringiteooria mudeleis, koos nii trajektoori kui ka osakese enda läbimõõdu homoteetsusega x-telje suhtes (kui kiirus asub x-teljel).

    Meeldib

  2. Relatiivsest liikumisest aegruumis .
    Olgu meil aegruum R{ct;v}, milles kahe keha A ja B omavahelised ruumilised kaugused on mõõdetavad valgussignaaliga kiirusel c, kui r = ct , ja milles saab määratleda nii kiiruse v kui ka Cartesiuse ristkoordinaadistiku, algpunktiga ühel neist kehadest(A), kes on võimeline mõõdistama ruumi R selle signaaliga. Koordineerime ruumi R selliselt, et x-telg asuks kiiruse v sihil, kusjuures raadiusvektori ja kiiruse vaheline nurk on määratud kui α (r ^ v =α). Kui A ja B vaheline kiirus v = 0, siis sellist ruumi saame nimetada inertsiaalsüsteemiks (koos kõigi kehadega, mille kiirus v = 0 mistahes keha suhtes selles inertsiaalsüsteemis). Keha A nimetame vaatlejaks, kui A asub koordinaadistiku algpunktis O. Siis kehtivad seosed: AB = r = ct; B(x;y); x = ctcosα; y = ctsinα;
    Eelnevas määratletud inertsiaalsüsteemis R(A) saab näidata relatiivset kiirust v Galilei teisendustega sihil v/x : r = x = ct; r`= x`= ct – vt; y`= y = 0; Funktsionaalsel kujul: f(ct) = ct(1 – v/c); ….. (1)
    Klassikaline küsimus: millal (kus?) saab signaal c kätte liikuva keha, millel kiirus v?
    Taandub pöördfunktsiooni g leidmisele, nii et g = 1/f; näeme: g(ct) = ct/(1 – v/c); ……… (2)
    Üldjuhul: r = ct; x = ctcosα; y = ctsinα;
    r`= ct – vtcosα; x`= ctcosα – vt; y`= ky; ……………………… (3)
    Ruumi R(ct;v) eukleidilisusest saame: k = √((1-(〖v^2/c〗^2 )); k = 1/L, milles L on Lorentz-tegur… (4)
    Järeldusi
    Primaarse järeldusena näen nimelt seda seletust „Aeglaste elektronide kinemaatika-teooriale“ (Lorentz`ja Poincare`, 1905), mis väidab: „Elektron liigub täpselt niiviisi, et ei täheldataks tema liikumisest tekkida võivaid efekte.“ Kaasaegne nn. Stringiteooria saab sellega ka lihtsaima mudeli: kuna k on võimeline olema nii positiivne (+) kui ka negatiivne (-) – võime vaadelda elektroni liikumist nii kulgliikumisena kiirusel v kui ka tema „enda läbimõõdu“ nii „kitsenemist“ kui ka „hajumist“ (tingituna e nö. spinnist); samuti kui tema trajektoor „on lähemal vaatlejale“, olgu see siis füüsikalabori laud või „kiirendustoru“.
    Teisendus: f(ct) = ct(1 – (v/c)cosa); {x`= ctcosa – vt; y`= ky;} ei sea piiranguid „võrreldavaile kiirustele v ja c, kui vaid c>v“. See võimaldab seletuse ka nn. Zenoni apooriale: kui Achilleuse jooksukiirus on c ja Kilpkonna liikumiskiirus on v, siis A saab K kätte „kohal g(ct) = ct/(1 – v/c); (kiirused v ja c on x-teljel).
    Seos y`= ky; on täpses vastavuses Doppleri ristefektiga; „kaugetel vahemaadel“ aga on ka võrdeline „kaugusega y“, mistõttu saab seda seletada kui nn. Hubble`i punanihke olemust. (Muuseas: suurus k – on võrreldes suurusega v/c – teist järku suurus – ja sellisena „pärast teatud kiirusi/kaugusi“ – ainumäärav (ei pea arvestama kiirgusallika enda „lähenemist/kaugenemist vaatlejale).
    Elektroni „tõenäosuslik trajektoor“ – on lihtsalt seletatav VAATLEJA ebamäärasusest (andes tihtipeale nimelt elektronile „valikuvabaduse“).

    Meeldib

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s