Teemal: “Jaak Kikas Teaduse arengust”.

“Kestlikust kahanemisest” /T.Ilves/ peak science potentsiaalist tänapäeval.
Akadeemilise kõrgteaduse tugevus ja nõrkus – “tädi Maali” poolt vaadatuna.

Tervikliku seisukohana on Jaak Kikas selle esitanud üpriski selges intuitiivses tähenduses: “Laiema ühiskondliku dispuudi puudumine teadusuuringute temaatikas – asjaolu, mis teadusele enesele varsti näppu hakkab lõikama.” /”Sirp”./

Sellisele mõtteviisile peaks lähedane olema Paul Dirac`i tõdemus: “Kõik uus – see on ammu-unustatud vana!” Samas on ju üldteada fakt, et “tädi Maalile” ei antagi kunagi sõna, kasvõi niipaljukest, et ta suudaks ärgitada diskussiooni!?

Püüan siinkohal anda, lakoonilise Ideena, minu püüded saada tähelepanu osaliseks rubriigis ( Tönu:veebiruum ). Selles esitan nö. “2 lemmat”: 1) pöördfunktsiooni laienemisest/avardumisest/ülekandest – pöördteisenduse funktsioonile; sellega “keelan” nn. peegeldusteisenduse arutelu Liikumisteisendusena, ja esitan multiplikatiivse pöördfunktsiooni kuju: näiteks kui f(ct) = ct(1 – v/c); siis g[f(ct)] = ct; – ja vastavate üldliikmete puhul: f(E) = F; g(F) = E; kusjuures Olemasolu eeldatakse kujul: g[f(E)] = E; 2)lemmana võtan hulgateoreetilise Valiku (ka: Zermelo) aksioomi, mis väidab, et kui kahe hulga üldliikmete vahel on seos (vastavus) f(x) = y; siis on olemas hulgad f(E) = F; ja leidub pöördfunktsioon g, nii et g(F) = E.

Kõnekeelselt/intuitiivselt on f ja g lahtimõtestatavad klassikalises “ülesandes” – Zenoni apoorias – Kas ja kuskohal Achilleus – (A) – saab kätte Kilpkonna – (K) – kui A kiirus on c, K kiirus on v, ja esialgne nendevaheline maa on mõõdetud A poolt kui ct ? Ilmselgelt on siinjuures tegu liikumisteisendusega f – “A ruumis” – ja “sündmustevahelise intervalliga” (“A ja K liikuma-hakkamine algsest asendist; ning A “järele-jõudmine K-le”). Esitame need kujul:  f(ct) = ct – vt = ct(1 – v/c); g = ct/(1 – v/c); Selline arutlus on sobilik klassikaliste ülesannete lahendamiseks: “Millal jõuab (näiteks) kiirrong järele reisirongile?” jm. – kõigile liikumistele “kiiruse v sihil” (“asetatuna x-teljele” Cartesiuse ristkoordinaadistikus).

Üldine teisenduste kuju on esitatav “vektoriaalselt” : r = ct; r`= f(ct) = ct[1 – (v/c)cosa]; milles a on “kohavektori r” ja “kiirusvektori v ” vaheline nurk. Ilmselt: g(ct) = ct/[1 – (v/c)cosa]; Oluliseks tuleb pidada liikumisteisenduse f “laotus Cartesiuse ristkoordinaadistikku” (Vaatleja V(0) jaoks) relatiivses ruumis E { x = ctcosa; y = ctsina; käesolevas mõõde z – pole oluline} ; F { x`= ctcosa – vt; y`= ky;} milles k – on nn. kiiruse v risttasandi homoteetsustegur, võrdne K = 1/L, milles L – on nn- Lorentz-tegur, “Lorentz-teisendustes”.

On huvitav teada, et ruumid E ja F – ON EUKLEIDILISED!

Advertisements

2 thoughts on “Teemal: “Jaak Kikas Teaduse arengust”.

  1. Tõnu Eevere

    Ikka ja jälle küsitakse mult: Miks? Miks “asendan” Lorentz-faktori L (Lorentz-teisendustes) selle nn. risthomoteetsusteguriga k, k = 1/L , kui ometigi L-teisendused “on juba andnud tulemusi” – ja “töötavad”?!
    1. Otstarbekuse printsiip nõuab LIHTSAMAT lahendit, ja seda see ka on: asendades nii “pikkuste kontraktsiooni” kui ka “aja dilatatsiooni” – lihtsa “yz-tasandi homoteetsusega kiiruse v (ja x-telje) suhtes – teguriga k.
    2. Ruumiteisendus f (signaaliga c mõõdetud aegruumi, vahemikega “ct” ) – jääb RUUMI ja ainult ruumiteisenduseks ega “muuda Aega relativistlikuks” (Aega, millest me midagi ei tea, kuid mida me saame “mõõta”!).
    3. Pöördteisendusfunktsiooni g “laiendamisega ruumidele”: g(r`) > g(F), võimaldab meil vaadelda ka “koheselt” ruume: g(F) > g(E) – kui “Sündmustevaheliste intervallidega aegruumi” – “sarnasena Minkowski Maailmale”.

    Meeldib

  2. Minu artikkel esitab hulgateoreetilise “seose-avardumise” mõiste vaid “ühte poolt: pöördteisenduse laienduse – funktsioonile
    {vt.: x`= ct – vt = ct(1 – (v/c) = f(ct)}, kuid lemma 1. otstarve on vastupidine:
    kui on f(ct) = (ct)`; siis on olemas ka: f(E) = F, milles f(ct) = (ct)`; jne.

    Meeldib

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s