Просмотреть комментарии
-
Kiiruste liitmine Galilei aegruumis.
Siinkohal tahan pöörduda veelkord Paul Kardi teose “Relatiivsusteooria peajooned” poole, selles oleva (lk.40) tähelepanuväärse fakti poole (millest teised teadlased ON sihituslikult “mööda vaadanud”!?):
“Uurime veel kord, kuidas liikuv vaatleja näeb valguse levimist kahes vastassuunas. Punktist O (vt. joon. 7) lähtub mingil alghetkel korraga kaks valgussignaali – üks vasakule, teine paremale. Kummagi kiirus on c. Ühe sekundiga jõuab vasakpoolne signaal punkti A ja parempoolne punkti B, nii et OA = OB = c. Vaatleja, kes alghetkel oli signaalide väljasaatmise juures punktis O, jõudis kiirusega v liikudes sama ajaga punkti O`, nii et OO`= v. Väljaspool kahtlust on nüüd see, et signaalide kaugused vaatlejast on sel hetkel tõepoolest ( c + v ) ja ( c – v ). See on tõesti endastmõistetav ja mitte mingisugune relatiivsusteooria ei saa selles midagi muuta.” (Lõige jätkub minu poolt vaieldavaga!)
Olgu meil mõõdetud Galilei aegruum Signaaliga kiirusel u ja meile on antud eelnevalt relatiivne kiirus v. Sihil v kehtivad teisendusfunktsioonid f(u) = u(1 – v/u); ja g(c) = u/(1- v/u); ………………….. (1)
Väidame, et “sündmused g(u); ja g(v); on kirjeldatavad liikumisteisendusfunktsiooni abil: kui Signaali u jäävus.
Niisiis, kui f = 1 – v/u; siis f [ g(u) – g(v) ] = u/(1 – v/u) – v/(1 – v/u) = (u – v)/(1 – v/u) = u; ………………………(2)
Üldkujul, kui f = 1 – (v/u)cosa; milles cosa = u(x)/u;, saame esitada “laotuse” Cartesiuse ristkoordinaadistikule:
[u(x)]`= [u(x) – v]/[1 – u(x)v/uu]; [u(y)]`= u(y)k/[1 – u(x)v/uu]; [u(z)]`= u(z)k/[1 – u(x)/uu]; …………….(3)
// Vastavad seosed Paul Kardil: (15.1); (15.10 ja lisa); ning 3 seost (16.13);//JÄRELDUS:
Mistahes etteantud suurus (incl. kiirused) – on jääv, niikui mistahes matemaatiline suurus, mis meile etteantud on – ja millega me ei taha ega oskagi midagi peale hakata.
Tõnu: veebiruum 
Seosed (3) – on erirelatiivsusteooria nn. aberratsioonivalemid, kui asendada u = c. Vastavad seosed on Paul Kardil (17.17).
Olulisem neist on sina`= k sina/[1 – v/c) cosa]; sest annab teavet ka nn. Doppleri ristefektist (kui Hubble`i punanihkest).
/P.K. ise peab primaarseks cosa`seost./
Kordan: Erirelatiivsusteooria ühilduvus (minu) Galilei liikumisteisendus-funktsiooniga – on “vaid” nö. “sündmuste ruumis” – teisendusfunktsiooniga
g = 1/f; milles seoste “vastused” on intuitiivses kõnekeeles kui “signaali lähtestamine – ja kättesaamine liikuva keha poolt”.
//Teisendused ise – on nii mõtteliselt kui formaalselt erinevad (Galilei teisendusfunktsioon f on Lorentz-teisendus-funktsiooni f(L)-iga homoteetne kujul: f (E) = k (f (L)E);) Keeleliselt: Erirelatiivsusteooria Lorentz-teisendused vaatlevad Galilei ruumi – kui Vaatleja suhtes k-homoteetset.
MeeldibMeeldib