Me oleme nüüd siis “leidnud” selle bosoni, mis “annab” osakestele “laiskuse”!
Laiskus – kui inertsi mõõt.
Ikka ja taas tullakse välja väidetega, justnagu boson ise küll on olemas, kuid me “ei tea, mis asi on gravitatsioon?” jne.
Kuid KUI boson “on olemas” (tähenduses: on olemas SEOS min. osakese (neutriino?) max. kiiruses c, mille kulgliikumine määrab “osakese b” olemasolu – ja “valmiduse” : “haakida enda külge” ristliikumises (ortogonaalses olekus) teine neutriino – mis annab osakesele b MASSI (footoni massi – erineva, sõltuvalt kulgliikumise (-hulgast, relatiivsetes ruumides).
Seega: ei ole ei inertsi ega massi, enne kui realiseeruvad dubleeruvad seosed footoni tekkeks.
Gravitatsioon “tekib”, kui (juba) footonid ühinevad (kleepuvad) nende bosonite abil – andes juba nö. MONAADSED SEOSED – võimaldades signaali c “vahetusega” – mõõta Aegruumi.