Sihituslikud sarnasusseosed Loovas Arengus: Moosesest, Johannesest ja Hulgateooriast

Intuitsiooni allikad: Vana Testament /Moosese I./ja Uus Testament /Johannese Evangeelium/ning N.BOURBAKI /Hulgateooria/.
Adekvaatses lugemuses on kerge näha, et “meile on järjepanu antud – meie arengustaadiumile vastavalt”. 1) Kümneid aastatuhandeid vanad “müüdid” Maailmaloomisest, 2) Johannese Evangeelium ja 3) Hulgateooria /N.B. originaal aastaist m.s. 50-nendatel; venekeelses tõlkes 1965./ – on mõistetud ja mõtestatakse siiani lahti ühtselt.
1
Alguses lõi Jumal Valguse. Pimedus “ei võtnud Teda omaks”. /Ei hõlmanud Teda, vaid “laskis läbi” – seega andis “korrastatuse sihituslikkuse”./
2*. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures – ja Sõna oli Jumal. Seega Jumal lahutas kaoses Valguse Pimedusest. /Pimeduse subjektsusest – “eetrina” või “bosoneid täis vaakumina” – alustatakse alles arutamist/.
3*. Valiku e. Zermelo aksioom /siiani otstarbekaim, kuigi mitte ainus!/ kinnitab: “Kaks keha
on olemas, niipea kui on olemas nendevaheline /määratletud/ seos-vastavus.”
 a)  Siinjuures peame minema tagasi kunagise /Leibnitz’i/ määratluse juurde aktiivsest monaadist: Vaatlejast, kes on suuteline-võimeline nii saatma kui ka vastuvõtma Signaali  S/mingil kiirusel u või valguse kiirusel c/ – ning nö. passiivsest monaadist O, suutelisena peegeldama tagasi moduleeritud signaali. //Minu sõnastuses – T.E.//
Passiivse monaadi O korral me saame esitada vaid nn. ühepoolse seose, mida võib seletada ka kui “funktsionaalset O suhtes”- “hulgana mingis ruumis, mis on signaaliga mõõdetav ainult V poolt”.
b) KUI see seos on vastastikune – nii et ka O on võimeline olema aktiivne monaad – saame rääkida üksühesest vastavusest/seosest – ning selle seose funktsionaalsusest.
Kui Vaatlejaks oleme “meie”, avaldame selle seose ruumifunktsiooni
– kui teisendusfunktsiooni f(ut); pöördfunktsiooniks on g=1/f.
Galilei liikumisteisendusele /antuna vastusena nn. Zenoni apooriatele/  ” sihil x” on Newton andnud kuju: x’ = x – vt, lugedes “ristmõõtmeid” ebaolulisteks. See oligi nii, kuni veel viimase ajani (incl. täna!) – sest “mõõdetavaina loetakse ainult “Inertsiaalsete ruumide/hulkade omavahelist liikumist”.
//Selline mudel aga “jätab meid jänni”: niipea kui oleme määratlenud küll 2 keha omavahelise liikumis-teisenduse – kuid tahaksime samas vaatleja-ruumis määrata ka veel 3-nda keha liikumise!?//
Teeme kokkuleppe:
Määratlenud 2 objekti vahelise ruumi E = ( V; O)
, saame tähistada nende-vahelist relatiivset ruumi kui F, nii et kui V jaoks E(x; y; x), siis f(E) = F(x’; y’; z’).
NB! Siinjuures ei tohi opereerida avaldistega f ja g kui algebraliste binoomidega!? – sest need funktsioonid määratlevad nii vastassuunalisi ruume kui ka mõisteliselt erinevaid tehinguid – relatiivsete aegruumidega.
Näide:
f ( g( F )) = F  on tõene, kuid  g( f( E ) = E (?!) on üldjuhul väär!
//
Seletus: Niipea kui me oleme määratlenud V ja O omavahelise kiiruse suuruse ja suuna – mistahes Cartesiuse koordinaadistiku orientatsioonis –ei saa me olematuks lugeda kiiruse v enda poolt rakendunud “ruumi-teisendust”, mis jääb samaseks ((sõltuvalt nurga a märgist)):
f (ut) = ut(1 – (v/u)cosa);
g (ut) = ut/(1 – (v/u)cosa);
………………………….
f ( g (f (E)
)) = F.
Samas kui:   g( f( E )) = g ( ut – vtcosa) = g( ut ) – g (vtcosa) =
= ( ut -vtcosa)/(1 – (v/u)cosa); ( !! ? )
Lõpetuseks, Õpetussõnadena:
Jumala poolt Mõtestatud Maailma loomine ei “valmi”, enne kui V saab “mõtestatud usalduse/usu ” – O, kui Inimese poolt!

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s