Vaatlejast kui monaadist.

Aegruumist R(c) ja Vaadeldavast/Olemasolevast Hulgast E
Aegruumist saame kõnelda, kui meil on mingi ruum R(c), mida iseloomustab selles ruumis leviv mingi kindla kiirusega c liikuv Signaal.
Signaaliga c seotud 2 keha loeme olemasolevaiks” /Hulgateoorias “Valiku e Zermelo aksioom/
Abstraktset ruumi, milles on (mis mahutavad) olemasolevad kehad A ja O, nimetame Absoluutseks ruumiks R(c);
Kehade A ja O vahelise ruumi “ulatuvust r = ct”, mingil (mõtteliselt) mõõdetaval ajahetkel nimetame A ja O vaheliseks kauguseks AO. AO = r = ct.
Absoluutses ruumis R(c) võime vaadelda relatiivseid ruume R(A) ja R(O), milledes saame (eraldi!) vaadelda “kinnistena” (paigalolevaina) neid esindavad kehad A ja O. Relatiivseid ruume R(A) ja R(O) võib (!) nimetada ka inertsiaalsüsteemideks.
Juhul, kui kaugus AO ei muutu ajas t, võime vaadelda kui inertsiaalsüsteemide R(A) ja R(O) omavaheliseks kiiruseks v = 0.
KUI r on ajas muutuv, mingil kiirusel, nimetame seda inertsiaalsüsteemide-vaheliseks relatiivseks kiiruseks v.
Olemasolevad kiirused c ja v on absoluutsed – relatiivsetes ruumides jääva suurusega, (niikui kõik meile antud matemaatilised objektid, milledega me ei taha ega oskagi midagi ette võtta).

Inertsiaalsüsteemide omavahelise relatiivse kiiruse teisendus-seose on andnud Galilei:
r = ct; r’ = ct – vt.  …… (1)
Mõtteliselt võime vaadelda kehi A ja O asuvat Absoluutses ruumis kiiruse v sihil.
Siis võime näidata relatiivse kiiruse v mõõtmist, seosega (1) – üks-ühese vastavusena Absoluutses ruumis, funktsionaalsena:
f(ct) = ct(1 – vt);  …. (2)
Funktsiooni f pöördfunktsioon g:
g(ct) = ct/(1 – v/c);  …. (3)
on rakendusena tuntud kui “rongide kohtumise” ülesanne, mis näitab Sündmuste-vahelist kaugust absoluutses ruumis, rongide-ülesandes: raudteetammil.
(1. sündmus kui “alghetk t = 0”; 2. sündmus kui “rongide kohtumine kohas g(ct).)
Nii esialgsete kiiruste c ja v kui ka “mõõtesündmuste intervalli r = ct jäävus” avaldub kujul:
f(g(ct)) = ct;  …. (3)
Olgu meil (eelnevas) mudelis hulk E(A; O), siis teisendusfunktsioonide f (E) = F ja g pööratavus
avaldub kujul:
f(g(F)) = F;  …. (4)
Üldiselt ei ole seos (4) kommutatiivne.

Monaadist
Leibnitz määratles “monaadi” kui vähimat “osakest”, millel on veel (jaotamise käigus) jäänud esialgse “ainese” omadused.
Näitena on hea tuua “vesi”, kui “elu alus” – veena -; kui (H2)O molekulaarselt.
Lihtsaimad monaadid on keemilised elemendid – aatomitena.
Vaatlejast
Monaadi “võimet arutleda ehk mõõdistada aegruumi, milles ta asub” – s.t. Olla Vaatleja O, iseloomustab Signaali c omamine.
Võime vaadelda ka nö. passiivset Vaatlejat A, kellel on võime peegeldada Signaali.
A
ja O omavahelise liikumise kirjeldus eelnevalt kirjeldatud absoluutses ruumis, relatiivsete ruumides R(O) ja R(A) – saab kirjeldada, kui me orienteerime need inertsiaalsüsteemid ühtselt kiiruse v sihil (teljel x), üldkujul:
r = ct;                                 (x = ctcosa; y = ctsina;)
f( ct) = ct(1 – (v/c)cosa);   (x’ = ctcosa – vt; y’ = ksina; (k = 1/L, L – on nn. Lorentz-tegur));  …. (5).

Advertisements

Leppigem harimatusega,. kui see on objektiivne!

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s