Autor: tonueevere

Lähtudes "Ockhami habemenoa" kriteeriumist, peame vaatlema "lihtsat liikumist": kui MEILE ANTUD KIIRUSE v SIHILIST INERTSIAALSÜSTEEMIDE LIIKUMIST, MILLEDES (AEG)RUUMILISED VAHEMAAD ON MÕÕDETAVAD SIGNAALIGA c (samamoodi meile antuna) - IGAS TAUSTSÜSTEEMIS. Sellise mudeli TEISENDUSE esitas Galilei, kujul: x' = x - vt. Eelnevais kokkulepetes me saame MÕÕTA nii x kui x' : x = ct; x' = ct(1 - v/c); Üksühest vastavust eeldades võime esitada funktsionaalkujul: f(ct) = ct(1 - v/c); SEOSENA 2 INERTSIAALSÜSTEEMI (V - kui Vaatleja, signaaliga c; ja R - kui V suhtes liikuv HULK/RUUM) - SAAME esitada PÖÖRDFUNKTSIOONI g = 1/f; nii et: g(ct) = ct/(1 - v/c); Seosed f ja g - on RUUMILISED SEOSED, mis seetõttu EI OLE LOOMULDASA DIFERENTSEERITAVAD/INEGREERITAVAD - kiirustena. Lahtiseletatatuna saab esitada seda teosest "Relatiivsusteooria peajooned" autori Paul Kardi tööst, lk.41, 2 järjestikuse lausega, milles "ajavahemik t = 1": "Väljaspool kahtlust on nüüd see, et signaali(de) kaugus(ed) on sel hetkel tõepoolest (c + v ja) c - v. See on tõesti endastmõistetav ja mitte mingisugune relatiivsusteooria ei saa selles midagi muuta." "Alusmudelisse naastes" saame väita analoogselt: - Kui alghetkel (1. sündmusena t = 0) on 2 keha kiiruse v sihil kaugusel c, eemalduvatena teineteisest kiirusel v, siis lõpphetkel t (2. sündmusena) on kehade vahe: g(c) = c/(1 - v/c); - ja mitte mingi erirelatiivsusteooria ei saa selles midagi muuta! KUIDAS aga lahtimõtestada ses "lihtsas liikumises" MEILE ANTUD KIIRUSTE v ja c JÄÄVUST? Vaatleme: g(c) - g(v) = f(g(c)) = c. NB! Funktsioonid f ja g EI OLE ÜLDJUHUL KOMMUTATIIVSED! ......................... Vastusena esitamata küsimusele: MIKS? Kuid selleks, et TAASTADA OTSTARBEKUSE PRINTSIIP - LIHTSAS LIIKUMISES!

Kujutava geomeetria ülekanne liikumisele.

On Postitas tonueeverePostitas Lihtne relatiivsusteooria.Lisa kommentaar

ANTI mulle (vastuväitena?) eksplikatsioon Kujutavas Geomeetrias (Tänan!):
milles GEO on absoluutne Kera – ja Signaal Seal on (isegi mulle antuna!) adjuktiivsena ANTUD.
#IonMurgu – on “süüdi” ses, et juhatas mind LIIKUMISEST – PSEUDOLIIKUMISSE!
LIHTNE (?) on näidata (Valguse põrkereflekse arvestades!):
KERA “põrkereflekse”, teades eelnevalt juba “klassikalisi peegeldusseadusi”.
Vaadelgem aga KETAST, mille (lõpmatu) “Ääre-veer” peaks peegeldama “sureliku inimese” Valguse Signaali. Juba Einstein näitas: EI KEHTI PEEGELDUSSEADUSED!
AGA:
MIKS (siiski) kehtivad Geomeetria Seadused? – lollustest sõltumatult?!

Pi Day and Einstein 

On Postitas tonueeverePostitas Lihtne relatiivsusteooria.Lisa kommentaar

Konstantidest kompileeritud, “pii”-ga ümardatud, “iseenda pseudomoonutus” – Lorentz-teisenduse “efemeersusest”!
Asendagem Lorentz-tegur L, “loomuliku teguriga täisnurksest kolmnurgast {vt; k(ct); ct} – nii et k = 1/L.
 Näeme: Pole vaja kunstlikke mudeleid, millest mudeli loojailgi aimu pole!!!? 

Allikas: Pi Day and Einstein 

Hubble’i teleskoobist

On Postitas tonueeverePostitas Lihtne relatiivsusteooria.Lisa kommentaar

Allikas: Hubble’i teleskoobist
Milline võrratu võimalus: viia tunnetusteoreetiline TEADMUS taas KAUGMÕJU PRINTSIIBI juurde!
Alates/lõpetades aastast 1905., mil TEADLASED Lorentz’ja Poincare’ olid ) LOONUD “Aeglase ekektroni kinemaatika-teooria”*)- ja millest “said räbalad” – pärast Einsteini poolt pügamist ja “mõjude piiramist – valguse kiirusega”!?

*) “Aeglased elektronid liiguvad täpselt niimoodi, et ei oleks võimalik kinemaatiliselt täheldada nende liikumisest tekkida võivaid efekte.”
Samamoodi: me ei saa “vaadelda valguspilte” – jäädes Valgussignaali piirangutesse!?
“Kaugmõju printsiip” eeldab: “Mistahes süsteemi kinemaatilised olekud – on Süsteemi-siseselt mõõdetavad valgussignaaliga; Süsteemiväliselt olekumuutused pole täheldatavad – Süsteem käitub tervikuna.”
Seega, asjakohaselt:
– Süsteemisisene Vaatleja ei ole pädev kirjeldama Välis-Süsteeme”!