Rubriik: Relativistlikkuse (kiiruse ja piirnurga) määratlemisest.
1. – 2. klassi matemaatikast.
2 tüüpülesannet, nende lahendustele viitamine.
1. Kiirrongi, kiirus u olgu 5; reisirongi, kiirus a olgu 4 või 3. //Või nendega jaguvad arvud! – lahendite täisarvulisuse tarbeks! – kui “egiptuse kolmnurga” küljed.//
Liikumisteisendus: f/ut/ , Galilei teisendusena – kiiruse a sihil, niikui inertsiaal-ruumi kiirus Meie-Vaatleja jaoks;
Sündmustevahelise intervalli jäävuse saame pöördfunktsioonide g/s/ rakendamisega: g/f/ut//.
NB! Funktsioonid f ja g – EI OLE /ainult/ algebralised seosed!?
2. Mistahes läbimõõduga C ringjoone “pikendamisel” mingi suuruse / näit. 1m/ võrra – pikeneb raadius ca’ 1/6 võrra.
Nuputamiseks: kasuta näiteks Maa ümbermõõtu 40 000 km!
liikumisest: Sekeldaja ajaveeb: Propagan
liikumisest: Sekeldaja ajaveeb: Propaganda teaduse r�s
Stats Wrangling III: Top Posts and Pages
We did the 36,000-foot, airplane-over-the-Grand-Canyon view of your stats page, and last month, we walked up to the lip of the Canyon and peered down at the days, weeks, and months views. Today — if I may labor the metaphor — we’ll hop on the stats donkey and ride down to take a closer look at Top Posts and Pages.
(We’re done with the Grand Canyon thing, promise.)
Taking a look at your Top Posts and Pages gives you a quick, clear idea of what’s most popular. You can use this valuable data to inform future posts, but also to make sure your perennially popular content is polished and primed to turn a casual visitor into a die-hard reader.
Where you’ll find ‘em
Log in to WordPress.com, and head to the stats tab in your Reader. Just under the main graph tracking your daily views and visitors…
View original post 831 more words
Laste Kuningriik
Eesti Televisioon teatas: Eesti Riigikogu hakkab “moodustama” kardavoi-ametnikku.
puutumatut, tunnistaja-õiguslikku, ja haridus-nõudeta.
EV Riigikogu menetleb (!NB!) SEADUST : politseiniku “puutumatusest” (Väärikiast solvumisest!? – a´la “Kommunismiehitaja…”)
“Laste Kuningriigis tapeti kõik, kes olid “üle 18”.
Need olid LOLLID!
Loodusteadlaste vastastikusest usaldusest.
Liikumise kirjeldamisel on hädavajalik, et matemaatik saaks usaldada temale esitatud (mõttelise) katse adekvaatsust ja otstarbekust; et füüsik usaldaks matemaatilise aparatuuri “eksimatust” – esitatud alustel. Selliseks pöördumiseks ei oleks olnud vajadust ca 100 aastat tagasi, mil näiteks teadlased Lorentz´, Poincare´ja Minkowski said vaid täiendada üksteist, laskumata eraldi-kontrolliks arutluste “kaalutlemisse”.
Järgnevas tekitabki veidi kõhedust: kaasaegne arusaam reaalteaduste jäigast eristamisest, milles harva kui mõni matemaatik füüsikut mõistab, see aga omakorda matemaatiliste eelduste otstarbekuses kahtleb.
/Küsimusi tekitas (antud blogi-väliselt!): nimelt see matemaatikaülesanne 1907-ndast aastast (I. – II. õppeaasta õpilastele). Lahkame neid jõudumööda./
1. Ülesande üleskirjutuses kasutan (oma) Liikumisteisenduste vormi, kujul:
f (ut) = ut(1 – v/u); kuid ülesandes on esitatud (meelega?) ruumivahemik “I. sündmuse” toimumise hetkel (t = 0) hoopis mõõdetuna kui (4 t)x(28ww/t) = 112w ?
Tõepoolest nimelt (ehk?) sellepärast saigi see ülesanne konkreetselt esitatud, et see näitab teisendusfunktsiooni´de f ja g sõltumatust “signaali olemusest”, millega esialgne vahemaa on mõõdetud. Enamgi veel: teisendus ise – EI SISALDA AEGA, mõõtühikuna!
Eelnevat tulebki nii mõista: teisendusfunktsioon f (ct) määrab ära “liikumise oleku”, nii nagu me oleme seda tavaks hakanud pidama: = Igal ajahetkel jätab liikuv keha oma trajektooril justkui mingi “jälje”, millel see keha mingil ajahetkel t parajasti viibis (või hakkab olema); järjestikuste jälgede “ühendamisel” saamegi trajektoori, mida me loeme pidevaks; esitatud mudeliga saame esitada/taastada keha liikumise ja asukoha ruumis – vastavalt Vaatleja poolt mõõdetud signaaliga c või siis teise keha poolt mõõdetuna, kui u > v.
2. Matemaatikule esitatud “liikumise mudel” – teisendusfunktsiooni f (ct) kujul – võimaldab vaadelda/mõõta juba relatiivses liikumises olevate kehadega toimuvaid protsesse, sealhulgas “sündmustevahelisi intervalle”, millede jäävus eraldi inertsiaalsüsteemides – on inertsiaalsüsteemi mõiste määratluses. /Erirelatiivsusteoorias oli selleks matemaatikuks, kes Lorentz-teisendustele “liikuvuse” andis: nii Poincare´kui ka Minkowski. Ja nimelt matemaatikute poolt esitatu: saabki olla vaid sedavõrd tõene, kuivõrd on tõene esitatud liikumise mudel! 1907-nda aasta esitatud ülesanne on “matemaatika” all ülesandena esitatud, kuid OLEKS võinud (pidanud!) olla nimelt füüsika õpikus./
3. Erirelatiivsusteooria EI käsitle “signaalina” teisi kiirusi peale valguse kiiruse c, lugedes selle nö. absoluutseks (ja signaalina võimalikuks!?) kiiruseks?
See nüüd küll minu “viga” ei ole: lihtsalt seda pole vajalikuks peetud!? Teisalt (olen seda teinud oma lahtikirjutustes Internetis) saab/peab siiski füüsikute poolt lahtiseletama “3 keha liikumine”: 1 – kui Vaatleja; 2. – kui kiirusel v (V suhtes); ja 3. – kui kiirusel u > v (V suhtes). Antud ülesande raamidesse see ei mahu.
Ülesande konkreetne lahendus – sündmustevahelise kaugusena Vaatleja ruumis – on g(ct) = ct/(1 – v/c) = 336w;
“Sündmustevahelise intervalli jäävus” avaldub liitfunktsioonina: g(f(ct)) = ct = 112w.
Aeg on juba elemtaarne: 336/42 = 8tundi.
Tõnu: veebiruum 
You must be logged in to post a comment.