W. Prawdin ja R. Mühlmann.
“Ülesannete kogu rahwakoolidele.”
I. – II. kooliaasta.
Arwud esimese tuhande piiris.
Walgas 1907
lk. 85
< Ülesanded.
113) Raudtee jaamast sõitis kaubarong, mille kiirus 28 wersta tunnison, wälja; 4 tunni pärast sõitis sellestsamast jaamast reisijate-rong, mille kiirus 42 wersta tunnis on, kaubarongile järele.
Mitme tunniga jõuab reisijaterong kaubarongile järele?
Mudel:
“Sündmuste geomeetria” sirgel v/u, v = 28w; u = 42w; Jaam A; rongid V ja U.
“I. Sündmus”:
Alghetk, mil VU = 4×28 = 112w;
“II. Sündmus”:
Rongide kohtumine: VU = 0;
Galilei teisendus: f (ct) = ct(1 – v/c); f (112w) = 112w(1 – 28/42) = 112x(1/3)w;
Pöördteisenduse funktsioon: g (112w) = 112x3w = 336 wersta;
“Sündmuste I. ja II. vaheline aeg arvutame: 336(w):42(w/h) = 8 h;
Vastus:
Reisirong jõuab kaubarongile järele 8 tunni pärast.
Tõnu: veebiruum 
Siinjuures ongi kõige olulisem määratleda Galilei teisenduse funktsioon ise:
f (ct) = ct[1 – (v/c)cosa] /Ruumis/
{x`= x – vt; y`= ky; z`= kz;} “laotusena Cartesiuse ristkoordinaadistikule”.
Sellisel kujul – on relatiivne kiirus v – matemaatilise objektina meile antud – ja jääv.
Vastav “Sündmuste geomeetria”, funktsiooniga g (ct) = ct/f;, sõltub küsimuse asetusest ja “määratud alghetkest t = 0”.
Üldiselt: kui f(E) = F, siis f(g(F)) = F.
MeeldibMeeldib
NÜÜD
on Hamilton Carter (ca nädal tagasi G+) avaldanud positiivse suhtumise ühte teoreetilisse teosesse (inglise k.), mis H.C. sõnul iseloomustab nii “Einsteini relatiivsusteooriat” kui ka LOrentz-teisendusi: “vaid metafoorilisteks – ALGUSEST PEALE”!
ON SELGE:
on vajalik teha kiirtõlge – ja edastada SEE DIALOOGIKS –
koos MINU esitatuga sel teemal!
KUI ME SEDA EI TEE
– jäämegi veel ühe õppeaasta “Läänest maha”,
naanilikus upsakuses!?
MeeldibMeeldib