Inertsiaalsüsteemide kiiruste geomeetriast ja selle erinevusest keskkondade kiiruste reaalsel liitumisel.
Olen saanud ettepaneku: esitada (oma) arutlused nö. vektoriaalkujul. Olen proovinud, kuid see viiks taas (mõnes võimalikus mudelis) apoorilistesse lihtsustustesse - mudeli idealiseerimisena.
Näiteks on ju Lorentz-teisendustega esitatavate “kiiruste liitmis-seostega” (NB! Minul samasel algebralisel kujul!). Need avalduvad kui geomeetrilised (sund)seosed, milles kaks inertsiaalsüsteemi “moodustavad kui mingi keskmiku” – ja seda vaadeldakse V poolt (mingis V absoluutses inertsiaalsüsteemis, milles kiirus v ei muutu, kuid muutub signaali c kiirus, sõltuvalt nurgast a kiiruste v ja c vahel. Reaalsuses kuid sellist “keskmistatud kiirust” ei ole olemas, niikui pole ka ju “raskuskeset”.
Selline mudelite paljusus teebki mõttetuks esitada liikumist (eriti selle additiivsel kujul) vektoriaalselt.
Olen vaadanud erinevaid teaduslikke sõnastusi, kuid pole leidnud midagi paremat kui kahe erineva keskkonna liikumise liitumine.
Selline määratlus on Einsteinil toodud füüsikasõnaraamatuis, kirjeldamaks temanimelist peeglikatset (katse on esitatud mõttelisena, kuid on ammu leidnud kinnitust praktiliselt kiirendeis – nt. kiirendatud osakeste-frondile energia lisamisel “küljelt” – kuid mis on jäänud tähelepanuta, sest energia-lisad on osutunud ebaefektiivseiks).
Mudelid
Lähtudes Liikumisteisendustest
// f(ct) = ct(1 – (v/c)cosa); ja g = 1/f; //
Võime vaadelda kaht “põrkuvat” keskkonda erinevates “seisundites”:
1) keskkonnad ei interakteeru omavahel. Selline keskkond käitub kui ideaalne (seostatud) hulk – mingis seda hulka “mahutavas” relatiivses ruumis; (näitena neutriinode voog, mille reaktsioon “meie keskkonnale” võib muundada küll mõne neutriino, kuid muundumisena – see osake ju “lahkub sest voost”.
2) mõjukusena eristuvad keskkonnad:
a) ühe, prevaleeriva, keskkonna ja teise, mis ei avalda mõju liitliikumisele (me ei vaatle põhjusi); sellisteks keskkondade liitliikumise “tulem” – jääb kiiruse sihina esimese keskkonna kiirus (näitena ojade suubumine jõkke või lisajõgede suubumine emajõkke;
b) parimaiks vabadeks keskkondadeks on merehoovused, mis on kaasajal hästi jälgitavad, nii võrdväärsetena kui erinevatena; siinjuures ongi üks ilmekamaid näiteid: keskmistatud (keskkonna)-liikumise reaalsest mudelist.
Viimane mudel on ilmekamaid näiteid relatiivsest liikumisest, milles on Absoluutne Ruum (Ookeanina); hoovuste erinevad kiirused (suuruselt ja suunalt); erinevate kiiruste mõjukuse tulem (liitkiiruse sihilt); ja liitkiiruse reaalne väljund.
PS. Mõjukuse küsimus relatiivses kiiruses - jääb minu jaoks täielikult lahtimõtestamata, arvestades minu vananenud haridust ja vananenud organismust. Noortele!
Posted in Määratlemata
Tagged inertsiaalsüsteem, keskkonnad, liikumise mõjukus, relatiivne liikumine
Osundan sissejuhatuseks David Lodge “Mõtleb…”, lk.11.-12..:
= Ma mõtlesin ju … William Jamesile ja teadvusele kui voolule või teadvusele kui linnule, kes lendab ja oksale laskub … huvitav küsimus on see kas need linnu laskumised on mõtte lõpetus või mõttepausid, lüngad, valged lehed või valge müra oleks parem, sest aju töötab kogu aeg, muidu oleksid surnud … Selles suhtes on “mõtlen, järelikult olen olemas” päris tõsi … Küllap see on filosoofia ajaloo kõige tuntum lause. Ei tea, milline on tuntuselt järgmine? Kuid kas mõtlemine on pidevvältimatu, või on asi nii, nagu keegi Descartes`iga vaieldes ütles: mõnikord ma mõtlen ja mõnikord lihtsalt olen … Kas ma saan lihtsalt olendada, ilma mõtlemata? =
//Keeleliselt: võiks kaaluda sõna “olendada” … “olelema”, “olesklema”?!//
II. Lause on ju koheselt võtta: “Liikumist ei ole olemas.”
/Zenoni apooria!/ … Selle kallal ma töötangi: püüdeis ühendada: Galileo ruumiteisendusi + Valiku (Zermelo) aksioom!
Posted in Määratlemata
Tahaksin öelda.
Tahaksin öelda, mida ei julgegi mõelda.
Jumal oli on ja jääb, seniks kuni Mina, miks küll?!
Teravmeelsed on “paigutanud” suhtelisuse – relatiivse mõiste alla; niikui täna nägin hiidtrilobiiti “kala-kärnkonnana” – vene k.
Kas, mis ja millal, hakkasin mina, vanatola, “teenima” julgeid?!
Ei hakanudki. Kuulsin vaid hommikul: sind ei salli terve Linn! – sinu nime kuuldes…
Ongi nii: oma naine – kuuleb ja näeb – Talle öeldakse!?
OLI, oli armastus.
Kas ajame sassi, kallis? – mida, millega?!
Issanda püha müristus: kas tahad Sina tulla, persevest?!
Persse-kukkus kogu Saksamaa õigusloome, kui kokuvarises “MÜÜR”.
Harjund-ära hoolitsus “laste” eest/ära – sai sitaks tagasilöögi.
Pätid on seal, pätid on tea<l – kerigu perssse meie pealt!
Posted in Määratlemata
